elu on magus

Olime oma perega juba mõnda aega mõtisklenud teemal: kuidas maal edukalt toime tulla. Looduse poolest kaunis koht viis ideeni luua fototurismi või jahimajandusega seonduv ettevõtmine. Ühel päeval aga sammus uksest sisse Veikko eakas sõber Ilmar, istus köögilaua taha ja ütles: „Mind pole enam kauaks. Võta minu mesitarud enda hoovile. Abistan nii kuis oskan“. Esimene meesaak meie hoovilt jäigi tema poolt maitsmata, kuid kingitusest on kasvanud välja väikemesila. Ilmari head soovid ja tõekspidamised elavad meie peres edasi. 2009. aasta sügisel Piiri talu õuele saabunud mesilased olid paarkümmend varasemat talve vastu võtnud Võrumaal, Oinapurgis. Kolimine Kambjasse ei kahandanud aga nende eluisu ja töövõimekust. Ainult uue peremehega tuli harjuda. 2010. aasta kevad- suvel läksime lamavtarudelt üle korpustarudele. Veikko käis pea igal nädalavahetusel koolitustel, teadjamate juures nõu hagemas. Luges läbi ka päranduseks saadud mesindusalase raamatuvara. Suvega sai meevõtu kõrvalt selgeks vageldamine ja nii oli värskel mesinikul uhke tunne omatehtud pered juba talvituma jätta. Töötingimuste parandamiseks otsustasime sisustada meeköögi ning esitasime projekti Tartumaa Arendusseltsile, mida ka PRIA kaudu toetati. Projektijärgsed investeeringud saavad tehtud käesoleva aasta algupoolega. Jätkame omal jõul. Uuele hooajale läheb meeköök vastu heas vormis.